Valencia Half Marathon regatud.

Esimene kuu on õnnelikult ja tunduvalt targemana lõunamaal läbitud. Koduigatsust veel ei ole. Kuigi Kaarel teisel pool arvutiekraani on nii armas. Kuna Kapa ka ära lendab, Gertu nädala sees linnas koolis on, siis palun mu sõbrad, minge vahel Kaarliga mängima. Muidu peab ta seal veel kolm-neli kuud üksi mängima.
Mõtlesin sellele päevale, kui kodust ära tulin. Kui palju mahtus sellesse päeva pisaraid, teadmatust ja hirmusid... Jumal tänatud, et see päev läbi on. Tagantjärele mõeldes ei olnud siia tulek üldse nii raske, keeruline, kui ette olin kujutanud. Mul on hea meel, et ma unelmaid ei loonud, tänu sellele ongi siin paradiis.

Ma ei ole siia kirjutanud veel meie Valencia kodu saamise lugu. Leidsime internetist kuulutuse, kirjutasime omanikule. Hiljem avastasime, et kuulutus oli aasta vana. Kaotasime igasuguse lootuse ning läksime sel päeval tänavalt korterite kuulutusi otsima. Õhtul koju tulles, oli meile kirjutanud korteri omanik, et korteris üks tuba just vabaneb, et võtaksime tüdrukuga, kes välja kolib ühendust. Kui me oleksime enne omanikule kirjutamist märganud, et see kuulutus on aasta vana, ei oleks me kirjutanud, ega elaks siin. Üür kuus 150 eurot nägu, omanik küsis, et kas sobib, kui ei, on ta nõus järeleandmisi tegema nii, et kõigil hea oleks. 140 euroni ta hinda alla ei lasknud, küll saime hinna 145 eurot nägu. See ise teeb juba kahepeale (5 kuud) 50 eurot nii öelda lisaraha. Korteri ja selle asukohaga oleme samuti ülimalt rahul. Siit moraal, head asjad leiavad ise tee sinuni...

Leidsime ostukeskusest juuksurite poe. Ostsime sealt kulmu- ja ripsmevärvi, et nägu alati peas oleks. Mina värvin aeg ajalt meie kulmusid, Kätlin minu ripsmeid. Juuksevärvi ostsin oma juuksurilt kodumaalt kaasa, Kätlin hakkab mõne nädala pärast mu juukseid värvima. Juuksurisse ja iluteenuste asutustesse ei julge/raatsi minna, seega oleme ise ilutegijad.

Viimased korrad olen jooksnud ilma pulsita (kella andmetel). Meenus, et kell on olnud täpselt aasta kasutuses, seega kahtlustasin pulsivöö patarei surma. Meie tänaval asub elektroonikapood, avastasin selle suletuna. Kõrvaltänavas on hiina pood, võib öelda, et seal müüakse kõike, sain 0,75 euro eest pulsivööle uue patarei. Seega jooksen jälle pulsiga...
 Pulsikell nimetab mind öökull-jooksjaks, sest lidun õhtuti. Kella järgi annab jooksusamm soovida (ebaühtlane), pulss ise aga loksub paika.

Jooksma minekuga on alati "ei viitsi, aga tahan minna" tunne. Kui juba toast välja saadud, on edasine lihtne. 
Jooksin reede õhtul 8,5 km. Õhtute jahedam õhk annab jõudu. Pärast jooksmist venitasin end põhjalikult, äge on jälgida, kuidas painduvus kord korralt suureneb. Venitasin, higi voolamas, pulss taastumas ning totaalne rahulolu enda ja jooksukilomeetrite üle. Teate ju seda tunnet?! Selle tunde nimel võiks kõik anda... Seda tunnet tuleb endale meelde tuletada, kui "ei viitsi" võimust võtma hakkab.

Reede õhtul registreerisin end Valencia poolmaratonile, see toimub 21. oktoobril. Maksin osalustasu 23 eurot, umbes kilomeetri jooksmine maksab 1 euro. Õigus, loll maksab, et end piinata.
Natukene kardan, pelgan, aga tahtmine on kordi tugevam. Mina ja minu tahtmised, eksole. Ma võin ju viimane olla, aga kui ma ei lähe, ei saa ma iial teada, mis tunne siinsel rajal olla oleks. Kas mul üldse kunagi hiljem on veel võimalus selles linnas joosta? Või tuleb neid võimalusi just mitmeid? Ei tea, tuleb praegust olukorda ära kasutada.

Narvas jooksime Kariniga oma esimesed poolmaratonid mõlemad 2,34 ajaga. Siin on joosta minul minu teine poolmaraton, küll üksi. Narvas oli osalejaid vähe, siin on oodata suurlinna jooksupidu. Seega võib rajalt, ka selle äärest saada uskumatuid emotsioone. Lähen rada läbima, rekordeid purustama ei hakka (või siiski?!). Ei oska isegi arvata, kas tuleb parem aeg kui Narvas joostu, oleneb rajast, õhutemperatuurist, rahvamassist. Jooksja on ju sama.

Kätlini vanemad palusid nimekirja koostada, mida kodust tahame, nemad saadavad. Nimekiri tähtsuse järjekorras: 1. Tõmmu kommid, 2. Barbarissi lutsukad, 3. Martsipan, 4. Kasekesed, 5. Mesikäpp. Ühesõnaga igatseme me Kalevit. Maiustaks küll juba, kahe suu poolega!