Jalutuskäik vanalinnas

Eile sai minu väikevenna 23. aastaseks. Kuna Kaspari sõbrad on minu sõbrad ja minu sõbrad tema omad, siis mõned muljed siia. Päev enne lendu oli ta üsna Kasparilikult närvis. Ütles, et pea on "laiali" otsas, et on pidanud nii palju ennast ja oma pagasit kontrollima.
8.30 väljus teisipäeval ta lennuk Tallinnast Istanbuli. Pool sünnipäevast veetis Istanbulis, sealt jätkus lend Austraaliasse. Sain aru, et 19ndal oktoobril on nad Triinu ja Karmoga Perthis.

Alles see oli, 2004. aasta sügisel, kui me mõlemad Kaspariga kodust Rakverre kolisime. Minust sai gümnasist, Kaspar alustas 8. klassi õpinguid ja korvpalli treeninguid linnas.
Nüüd, kaheksa aastat hiljem, 2012. aasta sügisel oleme mõlemad kodumaalt ära kolinud (mõneks ajaks). Kes oleks seda siis osanud arvata?! Gertu, kui linnakorteri naabritädisid näed, räägi neile meist. Usun, et nad oleksid uhked ja rõõmsad meie üle.

Eelmine sügis, kui sõjaväes (Tapal) Kasparil järel käisin, rääkisime unistades autos, et võiksime järgmisel sügisel mõlemad välismaal olla (minu lisaunistus oli, et magistrikraad on omandatud). Nüüdseks on meie unistused täitunud. Küll ei oma ma veel magistrikraadi, kuid just tänu sellele sain tulla siia... ilma, et oleksin pidanud ise midagi maksma.

Lisasin siia lingid, kahest meie pere-ja koduvideost. Kel huvi, mõnusat vaatamist.
http://www.youtube.com/watch?v=c5Ww8mEO5kw
http://www.youtube.com/watch?v=DSKQuJ1ZSTs

Jalutasime teisipäeva õhtul vanalinnas üsna mitu tundi. Vanalinn kutsub alati tagasi, seal on lihtsalt mõnus. Lisasin siia pilte, saate ka meie vanalinnas "jalutada".
Haarasime poest endale mõlemad ühe õlle, chipse ning nautisime õhtust Valenciat. Jah, saate õigesti aru, käib hoolas valmistumine maratoniks. Siiski on nädala algus, melu linnatänavatel vaiksem. Samuti hakkab otsa saama turistihooaeg.
Teisipäeval, kui ma olin valmis tõtt vaatama Hispaania vilemeestega, ei vilistanud neist keegi meile järele. Asjad siiski ei käi siin maal nii nagu blondid endale ette kujutavad.

Täna hommikune korvpall oli kerge. Kui me keelt oskaks, oleksime taiplikumad kui hispaania õpilased. Pidime tegema ühte harjutust, hispaanlased purssisid meile inglise keeles, mis ja kuidas. Aga, nad ei saanud ise ka täpselt aru, mis teha tuleb.
Emiliano korraldas meile ka väga laheda mängu. Mäng on mõeldud koostöö arendamiseks meeskonnas.

Kogu grupi peale oli kaks palli. Pallid liikusid vastupidiselt kellaosutile, samuti pidid olema pallid mängijate käes, kes on peegelpildis. Poiss, kes mulle vasakult palli söötis, liikus enda peegelpildis oleva inimese asemele. Mina söötsin palli paremale ning jooksin enda peegelpildis oleva mängija kohale, tema minu kohale. Nii tunnis, kui ka joonisel oli selleks Kätlin. Meelde oli vaja jätta ainult 1 õpilane, kellega kohti vahetati, samuti et söödu said vasakult ning et ise tuli sööta paremale. Kui keegi toppama jäi, läks asi sassi ning õpilased hakkasid üksteisele jooksmisel jalgu jääma. Kui kõik toimis, ei jooksnud keegi kellelegi otsa ega jäänud ette.
Igatahes emotsioonid olid laes, meie Kätliniga jagasime asja ning Emiliano ütles "Mui bien", ehk talle väga meeldib. Lubasin Hispaania tüdrukule Miriamile, et õpetan Eesti lastele ka selle mängu selgeks.

Ujumisetund toimus täna arvutiklassis. Me olime alguses üsna jahmunud. Itsitasime, et hakkab nalja saama, et meie ei saa midagi aru. Aga õppisime tegema filmi hispaania keeles. Nimelt Movie Maker. Pidime ujumisevideot jupitama jne. Kohal oli umbes 30 õpilasest 9, meie kaasaarvatud.

Õppejõud, au ja kiitus, oli väga kannatlik ja tore, tema põhieesmärk oli meile asi selgeks teha. Käis ja kontrollis, abistas ning küsis, kas oleme järjel. Ausalt öeldes sain seal hispaania keelses arvutitunnis rohkem aru, kui Tallinna Ülikooli aegses arvutitunnis. Miks? Sest õppejõud näitas väga põhjalikult, mitu korda asju ette.
Siiski ei saanud me aru, miks me seda teeme. Vaevalt niisama ajaviiteks, ju on meil varsti vaja ujumises mõnda videot analüüsida.

Nüüd õhtul läheme Happy Erasmuse kontorisse (nemad korraldavad reise ja ekskursioone Hispaanias Erasmuse tudengitele). Nimelt laupäeval viivad nad meid 12,55 euro eest Oceanografikusse, tavahind 27,90.

Ees ootavad mõnusad neli vaba päeva.
Neljapäeval otsin mina üles oma jooksunumbrid, jooksuraja ning muu sellega kaasneva.
Reedel teeme spordipäeva ratastel ning ujulas. Laupäeval uudistame Oceanografikus koos teiste erasmuslastega, see tähendab palju uusi sõpru. Pühapäeval hull jookseb, ning Kätlin on terapeut, psühholoog, arst, joogipunkt, fotograaf, massöör. :)