Rääkisin skypes ema, isa ja Kaarliga. Kartul ja raps on üleval. Nii tore! Küsisin Kaarlilt, et mis saab, kui Kaspar nüüd pooleteist nädala pärast minema lendab. Kaarel vastas mõtlemata, et no siis pean mina koju minema. Tundub ju loogiline, eks. :)
Neljapäeval ärkasin 8.30. Ees ootas mõnusalt pikk päev. Pestud, söödud, kimasin rattaga randa päevitama. Kohalike endi sõnul on oktoober, sügis, seega rannas ei käida. Mina käin aga suurima rõõmuga, sest päike lõõmab kui juulis (kodus). Rahvast oli rannas vähem, kui eelnevatel kordadel, seega mõnus, rahulik. Samas, kui kohalikud rannas enam ei käi, kas tõesti on siin nii palju turiste, kes rannas aega veedavad?! Tuul lennutas minuni langenud lehe, ju ikka on sügis, või saatis keegi kodustest selle siia?
Enne kodu, möödusin vanast meesterahvast, tema vaatas mulle sügavale silma sisse ning ütles midagi ja muigas. Täitsa kõhe hakkas!
Ütlesin Kätlinile, ma sooviksin, et hispaania mehed kaotaks kasvõi üheks päevaks võime meid tähele panna. Kätlin arvas, et mu soov täitub, ei ole vaja lihtsalt toast välja minna.
Kätlin rääkis kohalikule tuttavale hispaania meeste tähelepanust meie suhtes. Kohalik imestas, et kas Eestis ei vilistagi mehed neile naistele järele, kes neile meeldivad või silma jäävad. Naerukoht.
Õhtul tegime koos kaks näljast ühepajatoitu. Söök sai maitsev, ning tunnine uinak pärast seda mõnusam. Saime teada, et ees ootaval nädalavahetusel keeratakse Hispaanias kella. Ei tea me täpselt mis päeval ja kus suunas, aga me teame, et peame valvel olema.
Kell 21 õhtul läksin jooksma. Õues pole enam õhtuti palav, küll on seda joostes. Rasked on esimesed kilomeetrid, hiljem on juba mõnus, nauditav.
Ma olen ammu mõelnud, et millal see juhtub. Eile juhtus, jooksin pargis läbi koera sita (oli muru ja pime, mina veel pimedam). Mu ilusad roosad tossud... pesin puhtaks! Järelikult, kui midagi väga ootad, siis see ka juhtub!
Reedel, ehk täna läksime vanalinna jalutama ja tutvuma vaatamisväärsustega, millega me veel siiani tutvuda pole jõudnud. Külastasime Catedral de la Seu torni. Maksis kaks eurot, astuda tuli 208 ülekeskmise kõrget trepiastet. Vaade linnale avanes huvitav. Näha oli mägesid, merd, erinevaid hooneid, vaatamisväärsusi. Hispaania majade katustel ilutsevad kaunid terassid, erinevate taimede, ilusate lilledega.
Turistid, nagu täna olime, istusime Plaza de la Reinal asuvas söögikohas ning mina nautisin ananassimahla, Kätlin coca-colat. Kõige kallim klaas mahla, mis ma siiani ostnud olen (2,50).
 |
| Valencia kohal |
 |
| Vaade tornist Plaza de La Virgenile. |
Teel vanalinna saatis meid vilekoor. Naljakas on, jalutad tänaval, tüübid vilistavad, meie Kätliniga itsitame omavahel, et kuuled jah. Seljataha ka vaadata ei julge.
Kui jalakäiate foori taga seisame, siis enamus mööduvatest mees autojuhtidest on sunnitud meid vaatama. Naerma ajab.
Kuigi siin, turistide rohkes linnas, on meil siiski lihtne elada, nad on nii blondide kui turistidega harjunud. Kui me oleks lõunasse või väiksemasse linna kolinud, ju seal oleks tõeslist elu näinud.
Vanalinnas kohtasime palju inglise keelt rääkivaid turiste, kuidagi kodune tunne tekkis, saad aru mida, millest inimesed räägivad. Tornist alla tulles lugesime trepiastmeid, seda tegi ka turistipaar. Allajõudes arutasime, kes kui palju sai. Tulemus oli üks - 208, rõõmustasime kõik.
Ilmast. Hommikud on isegi jahedad. Plätude ja lühikeste pükstega ei taha kuidagi kooli minna. Öösiti akent lahti enam ei hoia, osaliselt ka müra pärast. Päevaks on temperatuur jälle nii kõrgel, et kisuks kõik riided seljast. Rannas kannatab ideaalselt käia, merevesi on soe ning päike tekitab rante. Eriti soe on merevesi õhtuti, jahedama õhu pärast.
Olen siia unustanud kirjutada, aga meie kodus käis eelmine reede koristaja. Koristas elutoa, köögi, vannitoa ja esiku, kokku kuus tundi. Koristaja saab siin 10 eurot tunnis (seal sees on tema poolt olevad koristusvahendid). Koristaja tädi oli ise nii siiras ja sõbralik, ju tal oli meist päris kodudest eemal viibivatest lihtsalt kahju.
Meie vastas korteris käib usin asjatamine. Ei saagi aru, kas kolis keegi uus või tehakse lihtsalt suurpuhastust, remonti. Vastas korteris on laminaat maas, on nii hubane ja kodune korter. Kätlin ütles, et no jaa, see siin meil on ju erasmuslaste läbikäiguhoov. Siiski on lahe, et meil on erasmuslaste korter. Olen mõelnud, kui palju igatsusi, rõõmusid, erinevaid kultuure, pidusid need seinad siin näinud on...
Praegu lõpetan, Kairel on aeg jooksma minna.
No comments:
Post a Comment