Minu plaanitud 20km jäi jooksmata. Veetsin neljapäevast kaks ööd ja päeva voodis, valutasin oma selga/kõhtu. Positiivne see, et sain süümepiinadeta magada. Pühapäevaks olin virk ja kraps ning lidusin 8km. :)
Kätlin aga käis keeleüritusel, kus tutvuti keeleõppijatega ning pakuti süüa, juua. Läbi ülikooli on väga vahvalt korraldatud keeleõppimiseks süsteem, kus otsid endale kohaliku sõbra, õpetad talle inglise keelt ja vastutasuks õpetab tema sulle hispaania keelt, näiteks.
Kätlin leidis sealt endale sõbrad ning läks nendega õhtustama ja peole. Kohalikud hispaanlannad olid temasse väga hästi suhtunud, sõbralikud, toredad olnud. Siinsed noored tahavad väga inglise keelt õppida ning erasmuslased on nende jaoks parim võimalus seda teha. Siiski oleme me siin oodatud ja vajatud.
Nii mõnegi noore hispaanlase unistus on minna Inglismaale õppima või tööle, seda keele pärast. Muidugi ka töö pärast. Kui eesti noored üldjuhul lähevad Austraaliasse tööd ja õnne otsima, siis hispaania noori köidab Inglismaa.
Meile kirjutasid kolm kohalikku kutti, kes kaks nädalat tagasi meid salvrätikutega pommitasid, hiljem Valencia klubisid tutvustasid. Nad tahaksid meiega veel välja minna, aga neil on probleem. On vaja kolmandat tüdrukut. Me ei saanud alguses väga aru. Siis selgus, et kolmandat tüdrukut on vaja selleks, et muidu üks kolmest tüübist peaks koju jääma, kuna meid on kaks. :D
Kuna kolmandat tüdrukut pole kusagilt võtta, siis üritasid nad meile selgeks teha, et peame valima, kes neist koju jääb. Arvasime, et keegi ei pea ju koju jääma. Üks tüüp läks juba närvi, et me võiksime ausalt öelda, keda me eelistame. Siis saime aru, et neil oli plaan kohtingule minna.
Selgita sõbralikult ja palju tahad, et tore on ka ilma kohtinguta, need tüübid ei saa aru. Me nii naersime, on ikka memmekad küll. Ütled, et tahad sõber olla ja aega veeta. Need kohe solvunud, et nad ei meeldi meile. Kätlin arvas, et hullemad kui eided! Pärast seda seletamatut seletustööd nõustusin Kätliniga, no täitsa memmekad!
Mihkel kirjutas eile õhtul, et ta juba ootab mind koju. Tema varem ei uskunud, aga pidin olema ehtne näide sellest, et naised ja mehed saavad omavahel lihtsalt sõbrad olla. Üleüldse on mul tutvusringkonnas meessoost sõpru rohkem kui naissoost. Aga jah, millest me räägime, siin maal ei ole see ju võimalik. Memmekad nõuavad kõike või mitte midagi. :D
Nii palju kui aru oleme saanud ja kohalikega suhelnud, elavad siin noored umbes kolmekümnenda eluaastani vanematega. Poes näeb meie vanuseid kutte emaga shoppamas.
Ükskord proovisin H&M-is kleiti, tegin kabiiniukse lahti, et seda Kätlinile näidata, samal ajal seisis kabiiniukse taga kohalik kutt emaga. Ehmatasid nemad, ehmatasin mina, igatahes oli nii naljakas. :D
Tänaval ja kaubanduskeskustes näeb väikeste lastega vanematele lisakas nendega kaasas olevaid vanavanemaid. Hispaanlased veedavad väga palju aega perega, sinna kuuluvad ka vanavanemad.
Meil Eestis, mida varem kodust ära kolid, seda õnnelikum oled ise ja on ka vanemad. :D
Oleme mõlemad õnnelikud, et tarbime siin usinasti juur- ja puuvilju. Tahame kooki küpsetada, kuid meil puudub küpsetamise võimalus, seega hakkame kooki valmistama. Käisime eile poes koogi materjali varumas. Üsna raske, aegavõttev oli otsida siit poest kaneeli, toorjuustukreemi karamelliga (Farmi), rõõskakoort, soolapähkleid. Loomulikult leidsime kõik muu peale Farmi toorjuustukreemi karamelliga. Olime leidlikud, ostsime Philadelphia toorjuustu, lisaks karamelli kreemi. Segame need kokku ning loodame, et on sama maitsega, mis Farmi toorjuustukreem karamelliga. :D
Esmaspäeval küpsetame!
Käisime ühel reedel Sacheri torti söömas. See Sacheri tort oli valmistatud poest ostetud šokolaadi biskviitpõhjadest ning nussa šokolaadikreemist. Maksis lausa 3 eurot!
Tartus asuva Werneri kohviku ja nende kookide/tortide vastu ei saa kunagi miski. Werneri koogid/tordid jäävad aga meid ja veebruari ootama. Seni proovime kooginduses ise kätt.
Käisin jooksmas. Üsna raske, kui oled eelnevad kolm päeva ebafüüsiline olnud. Olen jooksnud 1,5 nädalaga 35km, see on ka kogu mu septembrikuu panus. Valencia Half Marathonini on aega kolm nädalat. Arvan, et piisavalt. Narva poolmaratonile, mis toimus augustis läksin mais kogutud 100 jooksukilomeetriga. Nädala keskel ilmselt registreerin end ka ära, 8. oktoobrist tõuseb hind.
Jooksurajal ütles kohalik meesterahvas, et olen tubli. Mõtlesin, et peaks jooksusärgi peale laskma trükkida ESTONIA, huvitav kas ma oleksin vähem/rohkem populaarne?!
 | |
| September: 35km |
Aga te kodused, ärge seda pesamuna väga ära poputage. Muidu on ka nagu hispaania memmekas, käib 30neselt emaga shoppamas ja pruutides. :D
Kaspar rääkis, et vaatas kartulipõllul taevasse, nägi kuidas linnud kogunevad parvedesse ja hakkavad lõunasse lendama. Kelle juurde nad siis veel lendavad, kui mitte meie. :)
Keiri msnist: Püüa rõõm kinni ning upu sellesse! Püüdke teiegi :)
No comments:
Post a Comment