Hindamatu väärtus!

Tean, et pole enam uus ja huvitav, aga pühapäeval käisime (jälle) rannas. Paul (korterikaaslasest prantslane) läks samuti randa ja autoga, ning võttis meidki sõidule. Imestasime, et ta on autoga. Silme ees oli pilt, kuidas Eestist autoga siia tulla, aga tema pole ju Eestist.
Saime kenasti jutule, rääkisime oma kodumaade kliimadest, keeltest, koolis õpitavast, hispaanlastest. Paul saab varsti 22 aastaseks ning nimetas end meie korteris elavatest Erasmuslastest "beebiks". Dori (ungarlane) on sama vana kui meie ning Mathew (belglane) on umbes 30.

Olen ülimalt rahul

Paul kutsus rannas meid oma sõprade juurde. Toimus tutvustamine ning asetasime rätikud liivale. Natukese aja pärast läksid meie kõrval paiknevad kaks tüdrukut mujale päevitama ning tumedajuukselised (itaallased, hispaanlased, prantslased) Erasmuslased olid meile kõik selja keeranud. Ilmselgelt olime meie kaks blondi seal üleliigsed, kuid me ei lasknud end häirida.
Iga päevaga saab selgemaks, et blond võrdubki neeger. Meessoole meeldime jah kõigile, kuid naissugu näeb meis kahjuks rivaale. Kuna lõunamaa inimesed on tunduvalt temperamentsemad, kui meie, siis on nad ka palju armukadedamad. Imestasime, et seda on Erasmuslasedki. Aga pole hullu, õnneks on Tikkri pubi ja linnulaadsed mind kõvasti koolitanud! :D

Õhtul tulime rannast koju ning ei suutnud "blondinduse jama" ära imestada. Me ju ausalt ei taha nende Pauli enda Pauliks. :D

Tulin üks õhtu jooksmast, pargi pingil istus pikk mustanahaline noormees. Ta vaatas mind nii kaastundliku pilguga. Ju neeger teab, et blond on temaga samas seisuses.

Käisin eilegi õhtul jooksmas. Minu keha ei ole veel selle kliimaga harjunud. Jooksin vähe, 5,5km ja olin ikka täitsa läbi omadega.

Esmaspäeva hommikul 8.30-10.30 oli meil korvpalli tund. See tund oli Manjana mehel juba organiseeritud ja hästi kavandatud. Esimese kursuse noormehed, suhtuvad meisse väga hästi. On toredad ja abivalmid. Meid oli kohal umbes 30. Soojenduseks mängisime pallikulli. Hiljem olid harjutused sammudelt korvile kaitsemängijata / passiivse kaitsemängijaga ja aktiivse kaitsemängijaga (tahtsin kirjutada agresiivse kaitsemängiajaga). :D
Minul avanes võimalus teha 80 kõhulihast, lisaks oli veel trepijooks. Lisaks sain nii mõnegi uue harjutuse oma tarkvarasse.
Kaks tundi korvpalli oli väga lõbus, tore ning kõvasti füüsiline. Mulle meeldib, kõva trenni eest! Kuna saalis oli eriti palav, oli tunne nagu treeniks saunas. Higistasime mõlemad ja kõvasti!
Muide, ma veel ei igatsegi saunas käimist! Eestis oleks ma juba 15 korda selle ajajooksul seal mõnulenud.

 Pärast korvpalli tundi haarasime Valenbisi rattad, ning kihutasime 5-6 km ratastel ujulani. Seal oli meil aega, et leida oma õpetaja ja kolmas kursus. Me leidsime nad!
Õpetaja ise oli pikk, umbes 33 aastane, tore, sõbralik. Inglise keelt rääkis vähe.
Kolmas kursus on samuti kolmeks grupiks jaotatud. Meie grupis oli kaks tüdrukut ja üle 20 poisi. Algul vaadati meid üsna imelikult, blondid ju.

Ujumine jaotus tunniseks loenguks + tunniseks tegevuseks basseinis. Loengus avastasime kaks Erasmuslast veel, inglismaalt. Nemad ka ei oska hispaania keelt. Me kõik olime nii õnnelikud, et me üksteisel olemas oleme. Ikkagi ühest puust - keeleoskamatud võõras riigis.
Loengus räägiti sissejuhatusest ning veega kohanemisest. Pidime rühmatööna mõtlema mängud, mis sobiksid veega kohanemiseks. Saime tuttavaks nende kahe tüdrukuga, Laura ja Saraga. Kui olime end tutvustanud, suhtusid nad meisse väga kenasti ja sõbralikult, abivalmilt. Nad on siiani ainsad hispaanlannad, kes meiega suhtlevad. :)
Meile tuli end tutvustama ka keegi Adam, kes oskab inglise keelt ja on suurima rõõmuga meile abiks. Nii tore ju! Puhas rõõm on koolis käia ja keelt mitte osata, kui nii palju abivalmis kaaslasi sind ümbritseb!
Hiljem rakendasime neid mänge basseinis. Üsna tore ning lõbus oli! Ning nagu aru saime, toimuski ujumine täna alles esimest korda. Ja meie lollid põdesime juba eelmine nädal.

Pärast ujumist vurasime jälle ratastel koju (5-6km). Mu käed, jalad ja lihased on õnnelikud, kuid ma ise olin küll väsinud. Kehakultuuri bakalaureuse ajad tulid meelde. Kui esimesel kursusel pärast ujumist tuli lipata korvpallitundi ning õhtul ootas veel kossutrenn. Õhtuks on jalad suht "makaronid". Aga mulle meeldib!
Ja ehk on mul paksul, lootust niimoodi saledaks saada! :D

Oleme mõlemad väga õnnelikud, et kooliasjad nii kenasti sujuvad ning, et see kõik siin nii lihtne on! Kerge on sellepärast, et need ained bakas ja magistris meil läbitud on. Nüüd saab vilju maitsta!
Mäletan Manni sõnu, kui ta Rootsi Erasmuslaseks läks. Ütles, et kui puhata tahad, siis kandideeri Erasmuslaseks ja naudi! Nüüd ongi minu kord...

Käisime õhtul jalutamas, ostsime Milka šokolaadi ning rääkisime kevadel ees ootavast magistri lõpetamisest. See paber/tunnistus, mis ootab kättesaamist, tundub tänu Hispaaniale ja Erasmuse programmile mitu-mitu korda väärtuslikum. Enne oleks ta olnud lihtsalt paber (kuigi higi ja pisaraid on kõvasti valatud), aga nüüd saab sel paberil olema hindamatu väärtus! :)

Teisipäeval on vaba päev, magame kaua! Kätlinil on omad plaanid ning mina plaanin päikselise ilmaga randa minna. Kuulen, et mu postkaardid hakkavad Eestimaa kodudesse jõudma, imetore! Saatsin ju kuhjaga päikest. :P