Uues kodus

Käisime lõuna ajal kohalikus Erasmuse kontoris õpilaspiletidel järel. Saime Erasmuse nänni ka (dvd, kott, mapp, pastakad jne jne). Oleme ametlikult Valencia Ülikooli vahetusüliõpilased.

Korteri kättesaamiseni oli meil aega paar tundi. Istusime pargis ja muljetasime olnust ja ees ootavast. Üsna hea ja turvaline on olla, politseinikud on üldjuhul ikka silmapiiril. Täna siis hobustega.

Parki tulid väikse bussiga töömehed, kastsid muru ja lilli. Me Kätliniga ei suutnud ära imestada, kui palju vajavad kohalikud tähelepanu. Nad siis ikka päris kaua sõna otseses mõttes jõllitasid meid, meie ei teinud välja. Lõpuks, kui nad meilt siiski tähelepanu ei saanud, hakkasid nad lendavat taldrikut mängima, meie suunas ja meile lähemale. Meie, uhked eestlased, tõusime püsti ja kõndisime minema, mille peale üks tüüp 5 korda küsis inglise keeles, et kas me oleme inglismaalt. Vastust ta muidugi ei saanud.

Virisesin kodus, kui isa end maheda Hugo Bossiga lõhnastas. Siin, kohutav, millega ja kuidas kohalikud end lõhnastavad, eriti meessugu, see parfüüm on võigas, seda pannakse ohtralt. Ja terve tänav haiseb!

Oleme oma 20kg pagasitega uues kodus. Siin on hubasem kui oli eile. Muidugi tuleb meil ette võtta suurem koristamine. Pildil on õnnelik Kätlin meie uues toas.

Näete, see siin, minu käes on padjapüür. Hostelis ma imestasin ja nuputasin, et mis ja milleks, nüüd tean.
Ja ema, kes sa pesed kodus igapäev 3 korda põrandaid (põllumeeste hooajal), siin peaks 10 korda seda tegema, toas käiakse jalanõudega.